"Õuduste hotell" (David Merrell)

Huhuu, mulle meeldivad õudukad. Nii filmid kui raamatud. Niisama rappimine ei ole õudus, aga sellised kõditavalt põnevad on. Minu jaoks. Ma ei ole tegelikult õudusraamatuid eriti lugenudki, Stephen Kingi "Hotell" ongi vist üks väheseid...

"Õuduste hotellis" uurivad hiilurid (rühmituse hüüdnimi) vanu maju, mis on tühjaks jäänud. Kuna tegevus on illegaalne, siis peavad nad olema võimalikult diskreetsed, majja sisse tungima öösel ja endast jälgi mitte maha jätma. Seekord aga läheb loomulikult teisiti... :). Raamatus on sündmuseid palju ja nad on põnevad, uskuge või mitte. Põnev ja õudne. Loomulikult ei ole hiilurid seal majas üksi, loomulikult on seal veel lihtsalt mingi kamp sulisid ja loomulikult on seal hotellis kogu aeg elanud üks isik (kes kunagi tappis sealsamas hotellis oma isa, kes oli teda väärkohelnud), kes viib majja noori naisi. Ja nende lõpp on ka teada. Tuleb välja ka see, et hiiluridki kõik pole puhtad poisid: ninamees on just ülikoolist vallandatud ja ta loodab hotellist leida aardeseifi. Kas ta leiab ja kuidas lugu lõppeb, seda lugege ise :).

Haarav ja mõnus lugu (oma žanris). Algul tundusid peatükid liiga lühikesed, aga siis harjusin ära. Ei oskagi muud tarka öelda, mis ta ikka on, meelelahutus ju.